In English

Vabariigi President
Ava print vaates

PRESIDENDI ÜMARLAUA ISTUNGI PROTOKOLL 4/1999

Tallinn 9.juuli 1999
Algus 10.00, lõpp 12.45
Juhataja: Jüri Tammaru, Protokollija: Karin Piir


Võtsid osa: Aleksandr Dusman (Ida-Virumaa Integratsioonikeskus), Borislav Kulõk (Eestimaa Rahvuste Ühendus), Erika Veber (Eestimaa Sakslate Selts), Garik Iknojan (Armeenia Rahvusühing), Hanon Barabaner (Ümarlaud), Jana Krimpe (TPÜ), Jevgenia Haponen (Eestimaa Rahvuste Ühendus), Klara Hallik (RASI), Lidia Kõlvart (Vähemusrahvuste Ühendus "Lüüra"), Nelli Melts (Ajakiri "Tallinn"), Olga Bunder (Kultuuriministeerium), Timur Seifullen (Eestimaa Rahvuste Ühendus), Hagi Šein (Vabariigi Presidendi esindaja Rahvusvähemuste Ümarlauas)

Puudusid: Aap Neljas, Aimar Altosaar, Aleksei Semjonov, Andrei Hvostov, Ants-Enno Lõhmus, Dajan Ahmetov, Ene Grauberg, Ita Saks, Jaak Prozes, Sergei Ivanov, Tõnu Õnnepalu, Vladimir Velman

Külalised: Tanel Mätlik (Rahvastikuministri büroo), Riho Nõmmik (Moskva Eesti Selts)

Päevakord:


1. Informatsiooni edastamine kahe istungi vahel toimunu kohta.

2. Presidendi esindaja abi Jana Krimpe tutvustamine.

3. Ümarlaua edasise tegevuse strateegia arutamine. Ümarlaua ees seisvate olulisemate probleemide sõnastamine.

4. Ümarlaua koosseisu ja rahvusvähemuste esindatusega seostuvate küsimuste arutamine.

5. Ümarlaua edasise töökorraldusega seotud küsimuste arutamine.

6. Ümarlaua 1999. ja 2000. aasta eelarve küsimuste arutamine.

1. Informatsiooni edastamine kahe istungi vahel toimunu kohta

Kuulati: Istungi sissejuhatust ja päevakorra tutvustust presidendi esindaja Hagi Šeini poolt.

H. Šein: Skeem, mis teile välja on jagatud, näitab, kuidas suhted rahvusvähemuste küsimusi käsitlevate institutsioonide vahel edaspidi peaksid kujunema. Jutt on informatsioonivahetuse ja koostööskeemist. See peaks siduma info- ja koostöösidemega kokku viis erinevat subjekti, mis on halli värviga tähistatud ning Ümarlaud kuuendana. Ma üritan teha kõik selleks, et see süsteem korralikult tööle hakkaks. Kui see süsteem käiku läheb, siis tuleb üritada jätkuvalt korrastada seda info- ja koostööringi, sest sellest ringist on väljas veel terve hulk subjekte, kes rahvusvähemuste küsimustega tegelevad nii Riigikogu tasandil kui ka erinevate fondide, uurimisgruppide ja välissaatkondade näol.

Kui rääkida skeemist, siis üks olulistest subjektidest on Valitsuse Asjatundjate Komisjon. See on rahvastikuministri moodustatud komisjon. Selle komisjoni istung toimus üleeile. Komisjoni liikmeid on kakskümmend üks. Ümarlauast on selles meeskonnas peale minu Vladimir Velman, Jana Krimpe,Sergei Ivanov, Jaak Prozes oli kohal külalisena.

Selle komisjoni eesmärk on välja töötada riiklik integratsiooniprogramm 2000-2007 a. Tegevuskava on seotud etniliste vähemuste Eesti ühiskonda integreerimisega. Selle kava alusel toimub rahvusvähemuste tegevuse rahastamine. Komisjon tahaks projekti valmis saada detsembriks ja esitada see valitsusele. On moodustatud töörühm, kes töötab välja tegevuskava struktuuri ja põhiküsimused. See komisjon ootab ka Ümarlaua ettepanekut, kuidas peaks korrastama rahvusvähemustega seotud Eesti seadusandlust. Rahvusvähemuste problemaatika käsitlemisel oleks korraliku seaduse väljatöötamine meie jaoks väga oluline.

Töörühm esitab valitsuskomisjonile 1.augustiks selle skeemi, mida peaks hakkama sisuga täituma ja meie peaksime olema üks subjekt, kes ettepanekuid saab esitada ja teiste poolt esitatud ettepanekuid läbi vaadata.

14.juunil oli ÜRO ja Põhjamaade toetus riiklikule programmile "Mitte-eestlaste integratsioon" järelvalvekomitee istung. Selle projekti kaudu jagatakse märkimisväärne hulk raha integratsiooni protsessi erinevate aspektide toetamiseks.
Istungil esitati ÜRO ja Põhjamaade toetuse programmi vaheraport. See on väga ulatuslik dokument, paljundada on seda raske. Projektis on kaheksa erinevat alaprogrammi. Raha, mis aastas intergratsiooniprotsessi toetamiseks kulutatakse on umbes 20 miljonit krooni.

8.-9.10. toimub Tallinnas rahvusvaheline konverents "Multikultuurne Eesti - probleemid ja lahendused", septembris toimub Viitnal noorte konverents "Multikultuurne ühiskond - konfliktidelt vastastikusele mõistmisele ja koostööle", novembris on Kohtla-Järvel koolijuhtide ja -õpetajate konverents "Multikultuurne kool Ida-Virumaal". ÜRO/Põhjamaade toetusprogrammi rahast on tulnud ka viimaste aastate kaalukaim tugi Ümarlaua tegevusele. Selle aasta tegevust toetati 100 000 krooniga.

Kultuuriministeeriumis reorganiseeritakse komisjon, mis jagab raha rahvuslike kultuuriseltside tegevuseks. Sinna komisjoni on palutud ka Ümarlaua esindaja.

Vabariigi Presidendi Kantselei nägi juba eelmise aasta plaanis ette, et Presidendi esindajal oleks kasutada ka abitööjõudu. Ma olen selle abilise nüüd ka leidnud. Jana Krimpe asub tööle Presidendi esindaja abina.

2. Presidendi esindaja abi Jana Krimpe tutvustamine

J. Krimpe: Minu ülesandeks on ümarlaua huvide esindamine institutsioonide juures ja informatsiooni jagamine, et ümarlaua liikmed saaksid õigel ajal õigeid asju teada.

Olen Tallinna Pedagoogika Ülikooli projektijuht "Mitte-eestlased Eesti ülikoolidesse". Olen praegu ka integratsioonikomisjonis.

Minu emakeel on vene keel. Nii, et keelelises mõttes ei teki meil mingisuguseid raskusi.

3. Ümarlaua edasise tegevuse strateegia arutamine. Ümarlaua ees seisvate olulisemate probleemide sõnastamine

L. Kõlvart: Mul oleks küsimus Hagi Šeinile. Ma ei kuulnud võib-olla õigesti. Kas hr Velman esindab Ümarlauda Katrin Saksa komisjonis? Kas ma sain õigesti aru? Hr. Velman teatas oma lahkumisest Ümarlauast. Kas ta on teatanud uuest osavõtust?

H. Šein: Seal ei ole esindajaid. Minister kutsus kokku lihtsalt ekspertide komisjoni. Ma kohtusin hr. Velmaniga ja suusõnaline lubadus meiega edasi töötada on tema poolt olemas. Sama jutt oli mul ka Aleksei Semjonoviga. Hr. Ivanov helistas mulle ja ütles, et ta on täna komandeeringus, kuid hr. Semjonov on Tallinnas. Ei oska öelda, miks teda ei ole.
Nimetatud härrad on tunnustanud neid muutusi, mida Ümarlaua tegevuse korraldamisel olen plaaninud.

A. Dusman: Mul on mõningad täiendused. Minu arvates oleks mõistlik, kui antud küsimuses oleks ka pressis avaldus. Mitte nii, et lärmakalt astuti välja ja vaikselt tuldi tagasi.

Mulle tundub, et Ümarlaua tegevus ei ole selgelt piiritletud. Pole mõistlik, et osa üritusi viiakse juba läbi ja meie kuuleme sellest esimest korda. On vaja kindlalt teada, milline on meie roll nendel üritustel. Kas me oleme seal lihtsalt kuulajad? Konverentsiks on vaja ka ette valmistada. Kõik küsimused peavad olema seadusandlikul tasandil. Kõige parem oleks, kui meil õnnestuks kokku leppida, et me töötame konsensuse alusel.

H. Barabaner: Ma ei saa praegu hr. Velmanist rääkida, kuna tema avaldus oli veidi teistsugune, aga rääkides teiste avaldustest, me leiame, et see tegi ära suure töö. Seda hinnati Presidendi poolt.

Kui me räägime Ümarlaua tööst, siis me võime öelda, et on olemas konsensus. Alati on olemas küsimusi, kus saab jõuda ühisele arvamusele ja on küsimusi, kus on erinevad arvamused.

Ääretult oluline on see skeem, kus on näidatud koostöö erinevate institutsioonide vahel. Kõik võimuinstitutsioonid peavad teadma, millest käib jutt. Kas President on seda näinud? On ta seda arutanud?

H. Šein: See skeem on praegu kokkulepe Presidendi esindaja ja Rahvastikuministri büroo vahel ja Presidendi esindaja ning kultuuriministri vahel. Mõlemad on väga koostöövalmid. On nõus sellega, et erinevate subjektide, institutsioonide funktsioonid peavad olema väga täpselt määratletud.

Minu ja Jana töö üks põhiülesanne on tuua Ümarlauani see informatsioon nii kiiresti, kui võimalik. Me ei saa teistele teha ettekirjutusi, aga lubame, et see inforing läheb tõesti käima.

Meie jaoks on kõige olulisem selgeks teha meie enda roll uues, nimetaksin seda ratsionaalse ja aruka rahvuspoliitika tegemise olukorras. Minu hool oleks selles, et me oleksime võrdväärsed partnerid riigi poolel olevatele professionaalidele.

A. Dusman: Ma olen külastanud Internetis Ümarlaua tööle pühendatud lehekülge. Minu arust oli see pool aastat tagasi samasugune. Seda võiks uuendada. Minult on küsitud, et kust saab infot vähemusrahvuste tööst Internetis?

H. Šein: Peab tõepolest tunnistama, et koduleheküljel on vananenud informatsioon. Teenuste osutaja Presidendi Kantseleile asub väljaspool kantseleid ja mina ise otse praegu muutusi teha ei saa. Ma pean koostama spetsiaalsed dokumendid, need saadetakse teenuse osutajale ja see paneb need üles. Ma ei tea, mitu nädalat see aega võtab. Ma üritan saada kantseleilt õiguse meie lehekülge muuta.

J. Haponen: Informatsioon Internetis on väga hea, aga kõigil ei ole võimalust pääseda internetti. Ma teen ettepaneku, et Jana Krimpe tegeleks pressiga, et meie otsused jõuaksid vastavatesse instantsidesse.

J. Krimpe: Ma olen sellega nõus. Ma võin nii vene- kui eestikeelse pressiga suhelda. Siis on Ümarlaua tegevusel ka mõtet.

4. Ümarlaua koosseisu ja rahvusvähemuste esindatusega seostuvate küsimuste arutamine

K. Hallik: Strateegiaga on keeruline asi. Minu nägemus on selline, et Ümarlaud peaks adekvaatselt reageerima selles olukorras, kus me praegu asume.

Ümarlaud vaigistas etnopoliitilise opositsiooni aktiivsust ühiskonnas. Selle ülesande ta täitis. Teine töösisu oli see, et Ümarlaua osalised püüdsid vähemusi kaasata ja teha nad nähtavaks kogu ühiskonda puutuva poliitilise dialoogi partnerina. Selles osas Ümarlaud kaotas. Seetõttu raamistus, kus me praegu oleme, selles üldises poliitilises kontekstis muutunud ei ole. Nii kaua, kui rahvusvähemused ja keelevähemused ei ole sisuliselt ühiskonna kogu establishmendi aktsepteeritud liikmed, nii kaua arvatavasti kõik komisjonid, seal hulgas ka Ümarlaud, peaksid eksisteerima. Ta peab eksisteerima selles režiimis, mis ühiskonnas on seadusega kehtestunud.

Hea näitaja on see, et esimest korda on tekkinud mingisuguse rahalise katte võimalus äärmiselt olulistele projektidele.
Teine plusspunkt on seoses rahvusvaheliste süstidega meie integratsiooni lubadustele ja kavadele. On möödas aeg, kus sai öelda, et meid ei ole olemas.

Strateegia arutelude puhul on raamistik selline, et probleem on taandatud ja taandumas konkreetsele empiirilisele tasandile. Oleks väga tervitav teada, mida pakuvad asjatundjad, et oleks selge pilt, kus lõpevad need piirid, millest üldse on mõtet rääkida.

Selles režiimis Ümarlauas, kuna siin ei arutata enam põhimõttelisi küsimusi, peavad olema esindatud reaalsed huvigrupid. Need vähemusrühmad, kes on suutnud ennast mobiliseerida, kelle taga on reaalsed tegevused, et saavutada õiglasi lahendusi.

J. Tammaru: Kui vaadata seda skeemi, mis meile on välja jagatud, siis Ümarlauale on ette nähtud poliitiliste, sotsiaalsete ja kultuuriküsimuste arutamine. Ma ei tahaks Klara Hallikuga nõus olla selles, et me peame taanduma mingisuguse teisejärgulise organi tasemele. Ma pooldaks seda sõnastust, mis siin on olemas. Kuid ma olen täiesti päri sellega, et tõepoolest on kahte laadi küsimusi.

Mina näeks Ümarlaua koosseisu ideaalsena sellisena, et meie võiks neid küsimusi, mis meil on siin üles kerkinud, arutada teatud sektsioonides. Siin on suur hulk küsimusi, mis puudutavad vähemuste kultuuriseltside probleeme. Need küsimused on kõlanud palju nõrgemini, kui üldpoliitiliste ja sotsiaalsete probleemidega seotud küsimused. Ümarlaud võiks arutada poliitilisi ja sotsiaalseid probleeme. Selleks oleks minu meelest vaja Ümarlaua koosseisust eraldada üks osa ja lisada eksperte, kes arutaksid kõige üldisemaid probleeme. Kultuuriseltside küsimusi arutataks teises sektsioonis. Sel juhul ei lähe kaks olulist valdkonda segamini ja ei teki neid pingeid, mis meil paraku on seoses kahe küllaltki erineva valdkonna olemasoluga, mis kajastub ka meie koosseisus. Nii et minu arust Ümarlaud võiks muuta ka oma struktuuri.Ka seda skeemi võiks lihtsustada. Ma kardan, et see läheb liiga keeruliseks.

H. Barabaner: Teaduses on kaks suunda -eksperimentaalsed ja praktilised uuringud ning teoreetikud, kes tegelevad kontseptsioonide loomisega. Kui minna seda teed, mis just kõlas, siis me hakkame dubleerima teiste organisatsioonide tööd.

On oluline, et see organ on Presidendi juures. Praegu toimuvad muudatused, mis ei ole märgatavad. Kui võetakse vastuotsus Ümarlaua muutmiseks, peab silmas pidama , et see ei ole vähemusrahvuste esindajate koosolek, kuigi ma ei eita vajadust viia läbi rakenduslikku tööd. Oleks vaja säilitada organ, kus saaks arutada seaduste kontseptsiooni.

L. Kõlvart: Mille nimel see kõik eksisteerib? See on kolmas sektor - vähemusrahvused. Neid võib esindada mingis komisjonis. See ei tähenda, et nad mõjutavad arusaamasid.

Täna me seisame Euroopa Liiduga ühinemise lävel. Kelleks muutuvad sellel momendil vähemused? Kõige vähem pöörame me tähelepanu kolmandale sektorile. Ma arvan, et me ei pea siin seadusi välja töötama.

Tooksin ühe näite, kuidas poliitkud töötavad selleks, et paremini mõista. Rääkisin Hollandi parlamendi liikmega. Miks sotsiaalsfääris ei tööta vähemused? Et seda mõista ja vaadata, mis seal siis nii erilist on, lähevad parlamendi liikmed mõneks ajaks sotsiaaltööle. Ma tahan mõista ja seepärast lähen tööle sanitariks. See on fantastiline.

Meil ei tööta konsultatiivne nõukogu rahvastikuministri juures. See on lõpetanud oma tegevuse. Seal ei jagatud mitte raha, aga tehti professionaalseid ettepanekuid. Siin peaksid olema eelkõige eksperdid. Mina toetaksin hr. Barabaneri juttu, et see institutsioon peab koguma eksperte. See skeem, mis jagatud sai, ei tööta. Kes maksab kulud? Las ekspertkomisjonid tegelevad oma tööga. Ei tohi nii bürokratiseerida.

H. Šein: See skeem on puhas infoliikumise ja koostöö skeem. See, mis seal liigub, on seadused, seaduseelnõud, tegevuskavad, riiklikud programmid, kontseptsioonid ja arenguprojektid. Ümarlaud on selles ketis see, kes peab kogu aeg arvama, midagi ette panema, initsieerima ja osalema. See on ikka ennekõike vorm, et siia lauale jõuaksid kõik need paberid, millega tegeleb riik selles valdkonnas.

Konsultatiivnõukogu taastub, nagu ma tean. Seda ütles ka minister eelmisel korral. See nõukogu ei kao mitte kusagile, ta jätkab tööd nii, et iga konkreetse küsimuse lahendamiseks kutsutakse kokku erinev konsultantide koosseis.

Kui valitsus tuleb välja oma tegevusprogrammiga ja kui hakkavad lauale tulema kultuurautonoomia seaduse parandused ja rahvusvähemuste seaduse projektid, siis muutub peaküsimuseks, kuidas olla eksperdid ja võrdselt head partnerid. Riik otsib rahvusvähemuste poolset partnerit. Kas need oleme meie ja kuidas me seda olla saaksime? Presidendi Ümarlaua jaoks see põhiküsimus - partneriks, subjektiks olemine. Niisiis on küsimus selles, kuidas Ümarlauda kui partnerit komponeerida.
Mida teha kogu rahvusvähemuste kultuuri tegevusega seotud problemaatikaga ja kuidas kahte poolt ühitada? Kultuuritegevuse küsimused erinevad partnerluse temaatikast.

Integratsiooni puhul rõhutatakse, et ka eestlased peavad integratsiooniprotsessis osalema. See on kahepoolne protsess. Eesmärk on integreeritud ühiskond, kus enamik on kodanikud. Kõik kodanikud oskavad eesti keelt, loomulikult ka oma emakeelt.

J. Tammaru: Mul on selline ettepanek, et Hagi Šein töötab enne järgmist istungit välja mingisuguse kava ja arutab läbi Presidendiga ja me võime seda järgmisel istungil arutada.

B. Kulõk: Eestimaa Rahvuste Ühendus andis ukrainlastele kogemuse võidelda oma õiguste eest. Strateegia on see, mida töötatakse välja. On olemas ukrainlaste kiht, kes ei ole suutnud kohaneda. Nad ei ole seotud praeguse Eestiga, vaid minevikuga. Nad tunnevad end heidikutena. Need inimesed, olles mitte ühegi kultuuri kandjad, teevad vastutavaks, kuigi me ei ole vastutavad. Kuidas saab see kajastuda meie strateegias? See on ühingute tase, mis esindatud rahvastikuministri juures. Ümarlaua tase tõenäoliselt on soovituslik.

Peab noorsugu kaasama projektidesse ja üritustesse ja formeerima seisukohta, et vähemused on koostööpartnerid ja toetavad eestlust. Kollektiivse integratsiooni konkreetsed sammud peavad olema tavaeestlasele mõistetavad. Peab informeerima nii eestlasi kui ka vähemusi.On oluline, et Ümarlauas oleks esindatud kõik vähemused. Ümarlaua eksisteerimine on vältimatu, sest paljudele vähemustele on see ainus võimalus rääkida probleemidest.

A. Dusman: Me peaksime arutama Ümarlaua struktuuri. Ma mõistan, et siin on erinevate huvidega inimesed. Andra Veidemanni juures oli sama ettepanek lüüa see erinevateks sektoriteks. See ei läinud läbi. Minu arust ei ole otstarbekas lüüa see sektoriteks. Kas meil on siin Ümarlauas piisavalt eksperte? Ma arvan, et ei tasuks kaotada seda kogemust, mida inimesed omavad.

J. Haponen: Kas meil on õigus pr. Saksale teha ettepanekut, et luuakse rahvaste nõukogu, aga mitte ekspertide nõukogu? Oluline oleks, et inimesed oleksid erinevatest rahvustest, aga mitte spetsialistid.

Mis puudutab inimesi, siis kas jätta see nii, nagu on või lisada juurde? Hiljuti tekkis liikumine, mille eesotsas on Andra Veidemann. See ühendab inimesi ideega, mitte rahvusega. Seal on ka kodakondsuselt erinevaid inimesi. Võib-olla oleks vaja täiendada ja jätkata tööd, nagu ta on?

N. Melts: Informatsioon on ainult allikas. Kui me räägime ühiskondliku arvamuse kujundamisest, siis Ümarlaud peab olema allikaks, kellest lähtuks ühiskondlik arvamus, kellest lähtuks see aura.

Kui me räägime kultuurist, siis me võiksime tutvustada seda. Vene keel on ainult suhtlemiskeel, nagu teisedki keeled. Ma tõin kaasa ajakirja "Maurus", kus on integratsioonist väga ilusasti kirjutatud. Eesti keeles on kõik õieti, aga vene keeles on sellest ainult pool lehekülge ja igas reas on viga. See teeb murelikuks. Integratsiooniteema on väga tähtis ning dialoog peaks olema kahepoolne.

B. Kulõk: Teen ettepaneku töömehhanismi kohta.Arutlusteema, 3-4 inimest, kes on kõrge taseme spetsialistid ja ülejäänud oma ala asjatundjad. Nemad teevad ettepaneku ja meie arutame. See on efektiivsem. Monoloogid muutuvad dialoogideks. Me oleme mitme poolusega ühiskond, mitte, nagu Nelli Melts ütles, et kahe te poolusega ühiskond.

N. Melts: Sellest ju jutt käibki. Venekeelne väljaanne ei tohi olla ainult venelastest.

5. Ümarlaua edasise töökorraldusega seotud küsimuste arutamine

T. Seifullen: Mul oleks ettepanek need päevakorrapunktid kõik kirja panna ka arutamiseks teele lähetada. See oleks konstruktiivsem edasiliikumise tee. Seda ettepanekute virna ei saa süstematiseerida nii täpselt, kui asja tõsidust arvestades vaja.

J. Tammaru: Ettepanek on vastuvõetav. Iseasi, kuidas ta realiseerub. Me ei saa kohustada kedagi, aga südamele panna küll.

L. Kõlvart: Hr.Šein ei alusta tühjalt kohalt. Tuleks minna sealt edasi, kus me pooleli jäime. Ei maksa kohe kõike lõhkuda.

B. Kulõk: Informatsioon postiga võiks tulla varem. Eelmine kord ei näinud me paberit istungi toimumise kohta ja seepärast ei olnud meid siin.

J. Tammaru: Võetakse arvesse. Keegi selle vastu ei vaielnud, et Hagi Šein ise otsustab, kellega ja kuidas ta konsulteerib. Ta paneb meie poolt saadetud ja välja öeldud mõtete põhjal meie edaspidise töö variandid kirja.

6. Ümarlaua 1999. ja 2000. aasta eelarve küsimuste arutamine

H. Šein: Poole aasta peal vahetus Presidendi esindaja. Eelarve suuruseks oli kinnitatud
240 000 krooni. Mulle anti üle eelarve, kus oli kulutatud 77 000 krooni 240 000 kroonist. Riigilt on sellel aastal eraldatud esmakordselt 104 000 krooni Ümarlaua tegevuse toetamiseks ja loodame, et ÜRO/Põhjamaade toetusprogramm lisab oma lubatud panuse. Meil jääb praegu eelarve tasakaalust puudu 16 000 krooni.Sellel aastal mingeid suuremaid üritusi, väljasõite planeeritud pole. Oleme planeerinud 4-5 Ümarlaua istungit veel.

Järgmisel aastal on riigipoolne toetus 85 000 krooni. Oleks perspektiivne üritada korraldada ka üks konverents. Minu ideed selle konverentsi temaatika puhul seostuvad rahvusvähemuste alase seadusliku regulatsiooni küsimuste arutamisega.

Ruumide üür istungite jaoks on aastas 58 000 krooni ja tõlkide palgad 17 000 krooni. Oleme Janaga uurinud variante, kus saaks oma istungeid odavamalt pidada ja selgus, et see koht siin "Virus" on kõige odavam.

A. Dusman: Jõhvis, Tartus ja Pärnus on tasuta rent.

J. Krimpe: Asi ei ole mitte rendis, vaid tehnikas. Kõige rohkem maksavad mikrofonid ja tõlketehnika.Mind huvitab just see, kas Jõhvis ja Tartus on olemas see tehnika?

O. Bunder: See tehnika on niivõrd prestiižne Ida-Virumaale. Ei usu, et see on probleem. See on huvitav ettepanek.

L. Kõlvart: Me vastame teie üleskutsele. Meil on selline võimalus Lüüras. Me üritame juba neljandat aastat läbi viia konverentsi. Me oleme nõus otsima konverentsiks sponsoreid ja koos Ümarlauaga selle konverentsi läbi viima.

B. Kulõk: Tõlgid on juba raskem küsimus. Äkki ei oleks vaja üldse tõlke ja igaüks võiks rääkida omas keeles.
Tallinnast väljaspool ukraina kirikus saaks pidada istungeid.

O. Bunder: Antud momendil ei ole meil teist suhtlemiskeelt. Mitte kõik inimesed ei saa hästi eesti keelest aru, ka inglise keelest mitte.

J. Tammaru: Me ei saa tõlkeprobleemi maha võtta. Sel juhul oleks integratsiooniprobleem juba lahendatud.

T.Seifullen: Kui me arvestame ka külalistega, siis tõlge tuleb kulude hulka arvestada. Hr. Dusmani ettepanek, et viia Ida-Virumaal üks või teine asi läbi. Siin ei saa pigistada. Kohalejõudmine jne. Kas see majanduslikult ei muutu veel koorvavamaks. Samas on oluline teha istungeid ka Tallinnast väljaspool. Sealsetel inimestel tekkiks hoopis parem ettekujutus Ümarlaua tegevusest.

J. Krimpe: Kuna meie teeme formaalset tööd, siis oleks vaja teie ettepanekuid kirjalikus vormis. Oleks väga kena, kui te kirjutaksite oma ettepanekud koosseisu ja tegevuse suhtes ja saadaksite hr Šeinile või mulle meiliga või postiga.

T. Mätlik: Ma arvan, et Ümarlaua liikmetel oleks huvitav teada, mida need rahvusvahelised projektid, mis praegu Eestis toimuvad, teevad. Nii Euroopa Liidu PHARE eesti keele õppeprogramm kui ka ÜRO arenguprogramm ja Põhjamaade projekti puhul on välja antud kaks infolehte.

H. Šein: Ma nõustun ettepanekuga, mida hr. Tammaru tegi. Ma üritan leida meile kõige sobivama mudeli jätkamiseks.
Dialoogil on kaks eristatavat poolt: sotsiaalpoliitiline dialoog ja sotsiaalkultuuriline aspekt, mis puudutab rahvusvähemuste etniliste gruppide kultuuritegevust. Kuidas seda Ümarlaua struktuuris kajastada? On olnud kaks erinevat arvamust. Kas üritada olla koos või lahutada sektsioonideks? Ümarlaual võib-olla ka ekspertkomisjon, kes tegeleb projektide, programmide, kontseptsioonide läbivaatamisega ja esitab selle laiemale ringile läbivaatamiseks.

Augusti keskpaiku või lõpus üritame töögruppides asja täpsustada ja septembri alguses oleme valmis esitama mingi kindla mudeli. Ma räägin vahepeal ka Presidendiga. Meil on kokkulepe, et pärast iga kuud ma kannan ette tulemustest ja kuulan ära ka tema arvamuse.

Oma kirjalikud ettepanekud oleks soovitav esitada võimalikult kiiresti. Põhimõtteliselt on aega kolm nädalat.

Juhataja Jüri Tammaru, protokollija K.Piir

© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee