Võtsid osa: Aleksandr Dusman (Ida-Viru Integratsioonikeskus), Aleksei Semjonov (Inimõiguste Teabekeskus),
Dajan Ahmetov (Vähemusrahvuste Ühendus "Lüüra"), Ene Grauberg (Bakalaureuse Erakool), Erika Veber (Eestimaa Sakslate Selts),
Garik Iknojan (Armeenia Rahvusühing), Hanon Barabaner (Ümarlaud), Ita Saks, Jaak Prozes (Eestimaa Rahvuste Ühendus),
Jevgenia Haponen (Eestimaa Rahvuste Ühendus), Jüri Tammaru (Ümarlaud), Klara Hallik (Ümarlaud), Lidia Kõlvart
(Vähemusrahvuste Ühendus "Lüüra"), Nelli Melts (Ajakiri "Tallinn"), Olga Bunder (Kultuuriministeerium), Sergei Ivanov
(Riigikogu)

Puudusid: Aap Neljas, Aimar Altosaar, Andrei Hvostov, Ants-Enno Lõhmus, Borislav Kulõk, Timur Seifullen,
Tõnu Õnnepalu, Vladimir Velman

Külalised: Epp Alatalu (Presidendi Kantselei), Henn-Jüri Uibopuu (Eesti Vabariigi esindus Austrias),
Jaana Krimpe (TPÜ), Küllike Tohver (Briti Nõukogu), Toomas Kiho (Presidendi Kantselei), Urmas Reinsalu
(Presidendi Kantselei)

Kutsutud: rahvastikuminister Katrin Saks

PÄEVAKORD:

1.Hagi Šeini tutvustamine

2.Kohtumine minister Katrin Saksaga

3.Ümarlaua edasiste plaanide arutamine

1. Hagi Šeini tutvustus

H. Šein: Lennart Meri tegi mulle ettepaneku olla tema esindaja Vähemusrahvuste Ümarlauas ja ma võtsin selle
ettepaneku vastu. Kui ma nüüd päris ausalt ütlen, siis sellepärast, et ma ei saanud talle ära öelda. Ma olen viimased
poolteist aastat töötanud erasektoris, võib-olla kõneles minus ka mingi nostalgiline soov jälle midagi riigi heaks ära teha. Kui teil selle vastu midagi ei ole, siis üritame koos.
Olen praegu Concordia Ülikooli meediateaduskonna dekaan. Minu ülesanne on see teaduskond korralikult üles ehitada.
Enne seda töötasin ma kolmkümmend aastat Eesti Televisioonis.
Ma olen vähemusrahvuste probleemidega mõneti oma elus
kokku puutunud, kuigi sellest on juba tükk aega möödas. See kuu aega, mis on jäänud tänase kohtumise ja esimese jutuajamise
vahele härra presidendiga, on mul olnud mõnda aega võimalik selle valdkonnaga jälle põhjalikumalt tutvuda.

Ma rõhutaksin kahte esialgset tõdemust, mis mul praegu on. Need mehed, kes enne mind on seda ametit varem pidanud, on seda teinud põhjalikult ja hästi.
Ma püüdsin endale luua ettekujutuse nendest subjektidest, institutsioonidest, komisjonidest, ekspertnõukogudest,
kes praegu vähemusrahvuste küsimustega Eestis tegelevad. Kohtusin kahe Eesti Vabariigi ministriga ja mõningate Ümarlaua
liikmetega ja tänaseks on mulle saanud selgeks, et kõigi nende eri institutsioonide jõupingutusi on võimalik üsna kenasti
ühendada. On võimalik luua süsteem, töö jaotus ja üsna mõistlik informatsiooni ringlus.

Mulle näib, et Eesti riigil oleks vaja tugevat ja usaldusväärset partnerit rahvusvähemuste asjadest kõnelemisel.
On olnud esindatusi kultuuriseltside kaudu, kogukonna kaudu. Ma tahaksin pakkuda Ümarlauale need esinduse vormid
lähiajal läbi mõelda ja töötada, et Ümarlaud saaks tugevaks partneriks riigile. Põhisõna on öelda Ümarlaua liikmetel.
Ma püüan jõudumööda teie tööd efektiivseks muuta.

L. Meri: Päevakorra 3. punkt näeb ette, et President pöördub koosolijate poole. Soovi korral vastab küsimustele.

Ma küsin kõige pealt teie käest, kui kaua Ümarlaud kavatseb töötada? Kümme, viisteist, kakskümmend, kakskümmend viis aastat?

Kui me kutsume ellu ühe ühiskondliku institutsiooni, siis peab olema mingisugune taju, kas see on ajutine või alaline Kas Ümarlaud, mis tuli
kokku olukorras, kus valitses palju suurem üksteise mittemõistmine, leiab Eesti riigis ühe niisuguse punkti,
kus ta oma hinnanguid, tundeid, soove saab otseselt realiseerida Eesti põhiseaduse alusel? See oli minu küsimuse taktika.

Sellele küsimusele ei saagi teoreetiliselt vastata. Sellele vastate te oma tegeliku tööga.

Kui tuli kokku esimene legitiimne Riigikogu, te nägite kui algelised olid Eesti esimesed poliitilised parteid.
Neil on nüüd tekkinud vähemalt luud, kondid ja natuke liha ümber. Võib-olla te peaksite ühe niisuguse arengusuuna peale
mõtlema, et teie soovid jõuaksid vahetult Parlamenti. Selleks on praegu rohkem võimalusi, kui oli aastal 1992.
Ärgem unustagem seda, kus rahvas lahendab oma põhiküsimusi.

A. Dusman: Te ütlesite kunagi, et vähemusrahvused Eestis ei ole probleem, vaid rikkus.
Kas te kordaksite seda praegu? Ja veidi konkretiseeriksite seda, et te näeksite Eestit kui multikultuurset ühiskonda?

L. Meri: Milline ma olen, selliseks olen ka jäänud. Eesti peaks olema oma sisult vähendatud Euroopa mudel.
Milles seisneb Euroopa rikkus? Euroopa on suutnud konkretiseerida erinevaid kultuure, mõtlemisviise.
Sõbralike ja erinevate seisukohtade koosolu on kõige parem.

J. Tammaru: Härra president, vastates Teie küsimusele, kui kaua Ümarlaud võiks eksisteerida, oskaks öelda nii:
kui arvestada probleemi, millega me oleme siin kokku puutunud ja jõudumööda püüdnud tegeleda, peaks ta eksisteerima mitte
aasta, mitte kümme ja arvatavasti mitte enam kui kakskümmend viis. Probleemid on ja probleeme tuleb. Tuleb uus põlvkond,
millega tulevad ka uued probleemid.

Teisest küljest, vastus tuleneb sellest, kuidas Ümarlaua tööd saab korraldada. See dramaatiline punkt, millest täna siin
juba juttu oli, tulenes sellest, et Ümarlaua liikmed jõudsid sellise tunde juurde, et endisel kujul meie eksisteerimine
ei ole vajalik.

Omaette arutamise teema on see, millist osa peaks täitma presidendi juures olev kogu, mida nimetatakse Vähemusrahvuste
Ümarlauaks. Ümarlaua eksistentsil on mõtet, kui tal on pidev arvestatav seos nii presidendi, kelle juures ta eksisteerib,
kui ka seadusandliku ja täitevvõimuga. Nii kaua, kui me siin omaette asju arutame ja see kuskile ei välju, siis kõigel
sellel pole sügavat mõtet.

Üks asi, mille me peame paika panema, on see, et millist osa me võime täita siin? Kuidas on meie seotus teiste riigis
eksisteerivate ja sama asjadega tegelevate organitega? Kellele me võime toetuda, sest kui seda viimast ei ole, siis
sellisel institutsioonil ei ole ei aasta, kümme ega kakskümmend viis aastat mõtet.

H. Šein: Ümarlauda ettevalmistavas ringis püüdsin ma tutvuda nende probleemidega, mis Ümarlaual on.
Ma kohtusin ka härra Velmani ja härra Semjonoviga. Me arutasime neid samu teravaid küsimusi. Ma mõistan üsna hästi seda
pinget ja neid põhjusi, miks need on tekkinud. Härra Semjonov ja härra Velman nõustusid jätkuvalt osalema selles töös
vähemalt niikaua, kui me arutame läbi kõik Ümarlaua jätkamisega seotud probleemid.

Ministriga on saavutatud kokkulepe, et tema juures töötavate komisjonide dokumendid tulevad ka Ümarlaua töölauale.
Kõigi nende kohta saame me avaldada arvamust. Sellega peaks hakkama käima normaalne informatsiooni ja seisukohtade
vahetamine nende institutsioonide vahel, kes nii seadusandlikul kui ka täitevvõimu tasemel rahvusvähemuste küsimustega
tegelevad.

Selles, kuidas neid seisukohti arvestatakse, on Eesti riigil kindlad põhiseaduslikud institutsioonid.
Me ei tohi end väga heidutada sellest, kui lõpptulemus pole päris see, mis on igaühel eraldi tema huvidest lähtudes.

L. Meri: See kahetsusväärsel kombel ongi äkki ja üllatuslikult muutunud peaküsimuseks.
Kes meist tahaks teha mõttetut tööd? Ma võin teid ainult tänada selle eest, et teil minu vastu usaldus on olnud.
Ma olen täiesti kindel, et uksi paugutava härra Velmani usaldus tuleb tagasi. Ma ei pane seda talle sugugi pahaks.

Teie koosolekust võtab osa täitevvõimu esindaja. See annab teile otsese väljundi täitevvõimu kaudu seadusloomele.

Mind tegi natuke lõbusaks see, kui räägiti, et kauges tulevikus me töötame välja integratsiooniprogrammi.
Integratsiooniprogrammi väljatöötamine pole ju meie eesmärk. Meie eesmärk on integratsioon. Minu meelest integratsioon
toimib. Ta võib-olla ei toimi nii hästi, kui me oleksime tahtnud. Meie haritlaskond on natuke aeglasem teine-teise
leidmiseks. Kõige rohkem on Vene aeg meile pärandanud poolharitlasi. Ma tahaksin integratsiooni ühe teemana näha,
et me poolharitlased saaksime nii eestikeelsest kui venekeelsest ajakirjandusest välja.

A. Semjonov: Ümarlaud oma eksisteerimise ajal on teinud palju huvitavat tööd. Kirde-Eesti referendumiga seotud
probleemi arutati Ümarlauas. Meil õnnestus kompromiss saavutada. See oli esimene kogemus. Meie arvamust kuulati.
Ümarlaud oli organ, millel oli moraalne autoriteet. Ta töötas välja mittestandardseid meetodeid.

Ülejäänud osas meid enam kuulda ei võetud. Ümarlaud on kaotanud oma moraalse autoriteedi. Kuidas Teie näete, mismoodi
saab Ümarlaud olla kasulik nendes probleemides, mis tekivad?

L. Meri: Ümarlaud peab välja töötama pehmed nõuded ministrile, et tema oleks teie esindaja Eesti Valitsuses.
Võib püstitada eesmärke ja kuupäevi, kuid kõiki probleeme ei saa lahendada kiiresti.

Ma puutun äkki kokku ilmingutega, mis on arusaamatud. Külg-külje kõrval elavad inimesed ja kui kohtuvad siin, siis
keeravad selja.

D. Ahmetov: Kujutame ette, et meil ei ole Ümarlauda. Meil on Eesti rahvastikuminister. Kultuuriministeeriumi
juures on üks ametnik. Ka see koht likvideeritakse. Meil ei ole kusagil võimalik avaldada oma arvamusi. Ümarlaud on
konsultatiivne organ, kus me saame kellegi poole pöörduda. Me saame alati pöörduda presidendi poole. Ma olen väga tänulik,
et meil on selline Ümarlaud olemas. Kui kellelegi selline asi ei meeldi, siis minu jaoks on see solvav.

H. Barabaner: Ümarlaua loomine oli tark ja julge samm. See oli väga raske aeg.
Mulle tundub, et Ümarlaua juures on kolm momenti: presidendi juures olev organ,
ühiskondlik organ, kas Ümarlaual on ikka tulevikku? Siin on väga oluline, kas on tagasiside võimalused?

Mul on väga hea meel, et härra President on täna siin ja räägib, kui tähtis on Ümarlaud. Minu arust on tähtis just see tagasiside.
Meie seisukoht peab olema enne otsuse vastuvõtmist esindatud, mitte pärast.

2. Kohtumine minister Katrin Saksaga

Kuulati: Minister Katrin Saksa tutvustust integratsiooni ja rahvusvähemuste valdkonnas tehtavast tööst.

K. Saks: Minu nõunikest Tanel Mätlik ja Eduard Odinets ning minu abi Heli Ferschel tegelevad otseselt
integratsiooni küsimustega. Nende poole on võimalus kõigil Ümarlaua liikmetel pöörduda.

Integratsiooniprogrammi väljatöötamiseks on praegu moodustamisel asjatundjate komisjon. Selle komisjoni tegevuse
tulemusena peaks oktoobrikuuks valmima programm aastateks 2000 kuni 2007. See programm peaks olema edaspidi rahastamise
aluseks.

Tänaseks päevaks on olemas ruumid Rahvastikuministribüroo loomise jaoks Ida-Virumaal, mille peakontor on Jõhvis ja
filiaal Narvas. Tegevust loodetakse alustada augustikuus.

Kõik projektid, mis on raha saanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuselt, on tänaseks üleval Internetis.
Tänaseni on tegemata jäänud projektide ja efektiivsuse analüüs. Et natukenegi analüüsida neid töös olnud projekte,
otsustasime töösse kaasata tudengeid, kuna nii kiiresti ei suudeta sellist alalist kaadrit leida.
Suuremad projektid on täiskasvanute keeleõpe tagasimaksesüsteemiga, mis tähendab seda, kui inimene sooritab eksami edukalt,
saab ta 100 %-st 50%-i tagasi.

Suhted Ümarlaua, täitevvõimu ja erinevate seltside vahel võiksid toimuda sel viisil, et Ümarlaud arutab kõike seda,
mida ta ise peab oluliseks ning meie paluksime Ümarlaual anda oma hinnang kõikidele nendele aktidele ja seadustele,
mis on täitevvõimul plaanis teha. Peame eelkõige silmas eelnõusid.

Paralleelselt Ümarlauaga tegutses rahvastikuministri juures konsultatiivnõukogu. See tegevus oli üsna sarnane.
Kahe sarnase koosseisuga ühenduse olemasolu ei ole mõttekas. Otsustasime, et konsultatiivnõukogu jääb alles, kuid ajutisena.
Ta kutsutakse kokku konkreetsete teemadega tegelemiseks.
Et koostöö oleks parem, on ka Kultuuriministeeriumi poolt ette valmistatud rahvuskultuuriseltside rahastamisküsimustega
tegeleva komisjoni uus koosseis, kuhu kuuluks Ümarlaua esindaja ja keegi Rahvastikuministri büroost.
Põhimõte on selles, et toimuks tihedam koostöö ja informatsioonivahetus.

S. Ivanov: Olulised momendid integratsiooni juures: Eesti valitsus ja võim vaatavad seda kui keelelist
integratsiooni ning luuakse tingimused venekeelsele ühiskonnale. Meil oleks vist vaja vähemusrahvuste kaitse seadust,
aga selleni ei ole meie poliitiline võim jõudnud. Ma ei kuule ka vene haridussüsteemi loomisest. Haridus on integratsiooni
sõlmküsimus läbi keele, tingimuste loomise ja läbi kogukonna enda.
Tahaksin konkreetset vastust hariduse süsteemi arengust ning kas valitsus on seda arutanud?

E. Grauberg: Ma tahaksin toetada härra Barabaneri seisukohta, kui me räägime küsimusest, milline peaks olema
Ümarlaua koht meie kujunevas demokraatias. Selleks, et dialoog tsiviilühiskonna ja riigi vahel saaks toimuda, peavad
tsiviilühiskonnal olema mitmed erinevad struktuurid. Selleks, et see pidev tagasiside saaks toimuda täitevvõimu ja
Ümarlaua vahel, oleksid iga konsultatiivorgani koosseisus vastava valdkonna inimesed. Võib-olla siis ka Ümarlaua koosseisust.
Peaks toimuma pidev ratsionaalne arutelu ning selle tulemusena me peaksime jõudma konsensusele, mitte kompromissile.
Prioriteet number üks on haridus. Sellest ei pääse ei üle ega ümber.

K. Saks: Olen nõus, et prioriteet number üks on haridus. Kui protsentuaalselt välja võtta sihtasutuse projektid,
siis umbes 80% on seotud haridusega. Kui me räägime integratsiooniprogrammist, mis oktoobriks peab valmis olema,
siis selle kõige mahukam osa puudutab haridust.Minu kõige lähem partner on Tõnis Lukas.
Ma ei näe küll kiireid lahendusi, kuid ma arvan, et me liigume õiges suunas.

S. Ivanov: Riiklik haridus, näiteks vene kooli hariduse süsteem praegu ei tööta. Olen seda jälginud kogu aeg.
Hariduse tervikliku süsteemiga keegi ei tööta. Mida varem me jõuame sinna, seda paremini läheb integratsioon.
Integratsiooniminister peab selle õigesti püstitama valitsuses.
K. Saks: Ma ei saa Tõnis Lukase eest vastata. Ma võin teile ainult kinnitada seda, et need probleemid on arutluse all olnud.
Ma, tõepoolest, pean teiega nõustuma, et situatsioon on praegu selline, nagu te kirjeldasite.

D. Ahmetov: Muulastele õpetatakse eesti keelt, vene koolidele on vaja normaalset programmi ja õpikuid,
kuid on ka vähemusrahvused. Ka nemad vajavad emakeele õpetamist. Mida teeb ministeerium selles suunas?
Riiklikus televisioonis tantsitakse, lauldakse vene keeles. Ka meil on õigus oma emakeelele.
Sisuliselt tegeletakse kas eestistamise või venestamisega. Me kõik tahame säilitada oma rahvust ja ennast ka tutvustada.

Kultuuriministeeriumi juurest tahetakse likvideerida vähemusrahvustega tegeleva ametniku koht. Kui jõus see on
ja mida võetakse selles suhtes ette? Mida on minister ette võtnud või mida kavatseb valitsus teha selles suhtes,
et tahetakse ära võtta Kultuuriministeeriumi alt vähemusrahvustele eraldatud poolt miljonit krooni?

K. Saks: Seltse on toetatud nii Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse kui ka Kultuuriministeeriumi poolt.
Iseasi on see, millised on võimalused. Meie võimalused on praegu väga väikesed. Prognoosid näitavad, et asi ei parane ka lähiajal.
Meedia on meil sõltumatu. See sõltub igast ühest teist, kui palju te meediasse pääsete.
Seda peaksime me kõik maksimaalselt kasutama.

D. Ahmetov: Riigil on võimalus ühele rahvusgrupile anda täisharidust lausa ülikoolihariduseni välja.
Me tahame seadusandlikke muudatusi endi kaitseks.

K. Saks: Millised on ettepanekud?

D. Ahmetov: Kirjutada seadusesse sisse riigipoolne kohustus toetada pühapäevakoole ja võimaldada seda
riiklike koolide juures.

K. Saks: Teie võimalus on teha omapoolne ettepanek.
Iseasi on see, kui palju riik suudab seda reaalselt toetada.

A. Dusman: Ida-Virumaal töötatakse välja sotsiaalpakt. Me tegime ettepaneku lisada valitsusvälised
organisatsioonid. Millised rahvusgrupid on meil olemas? See arv on praegu väga tinglik. Suvelaagrid on väga olulised.
Miks meil ei ole teistele rahvustele laagreid?

K. Saks: Skeem, mis rakendatakse Ida-Virumaal sotsiaalpakti väljatöötamisega, kus Ümarlaud on partner on
tõepoolest tulus teatud probleemide lahendamiseks ehk Ida-Virumaal. Kuid siin on teatud vahe, te töötate välja pakti,
aga raha küsite selleks valitsuselt.

Mis puudutab rahvusvähemuste ja seltside arvu, siis olen ma teiega nõus. Siin on väga palju erinevaid numbreid.
Mis puudutab rahvast, siis varsti tuleb rahvaloendus. Enne ringiregistreerimist oli seltse üle saja, nüüd on minu
andmetel umbes kuuskümmend.

Laagrite puhul tuli projekte kuuekümne ringis ja neid laagreid on praegu paarikümne ringis. Väga vähest osa saab toetada.

K. Hallik: Tahan toetada härra Ahmetovit, kuna väikeste rahvakildude emakeele väärtustamine peab olema riigi
tähelepanu all. Riigil on kohustus luua eelsoodumus selleks, et vähemused säilitavad oma identiteedi. Selle jaoks ei ole
vaja valitsuse otsust, on vaja reaalseid tegusid.
Kas valitsuse poolt ja mõjutusel on ette näha mingit intensiivset tööd teatud sihtgruppide osas, kus kehtestunud
keelenõuded on konfliktiohtlikud? Ma näeksin integratsioonikavade planeerimisel teatud tasakaalu saavutamise vajadust.

Kas valitsus on valmis esimest korda pöörduma, näitama oma käitumises, et iga inimene, kes siin on, on tarvilik sellele
riigile? Jutt on atmosfääri kujundamisest. Eesti ühiskonna harjumine selle situatsiooniga, kui loomulikuga, võtab aega.
Siit tuleneb võimude moraalne kohustus soodustada nimelt selle poolametliku avaliku arvamuse mõjutamist. Vene keel,
kirjandus, kultuur eesti kooli õppekavades? Me ei saa astuda dialoogi, kui meil on jalge all vaid pool silda.

K. Saks: Keeleseadus. Teatavasti 1.juulil peaks sellele seadusele lisanduma valitsuse määrus, mis selle rakendab.
Peaks olema tagatud eestikeelne teenindus. See ei peaks tähendama seda, et kõrgtasemel peaks eesti keelt oskama selle
äriühingu juht.

Meid siin Eestimaal on liiga vähe, et lubada endale suhtumist kellestki mitte hoolida. Ma usun, et aeg
loksutab paika. Ma loodan, et minu laps lõpetab kooli mingilgi tasemel vene keele oskajana. Mul on hea meel, et selles
koolis on vene keel veel alles.

H. Barabaner: Mul on ääretult hea meel, et minister on meie istungil.
Proua minister nimetas Vene pressi analüüsi. Mulle tundub, et peab olema ka Eesti pressi analüüs?
Ühed arusaamad on venelastel ja teised eestlastel.

K. Saks: Olen teiega 100 % nõus. Mitmete arutelude tulemusena on minul küll pilt probleemist ja ma
kirjeldaksin seda nii, et kui ma loen kokku ajalehtede tiraažid ja kes, mida loeb, siis mulle tundub, et siin
riigis elab suur osa inimesi, kes on väljaspool siin riigis toodetud informatsiooni.

J. Haponen: Viimasel ajal on väga palju probleeme tekkinud vene keele õpetajatel eesti koolides,
kuna seal ei ole praktiliselt mingit programmi ja vajalikke õpikuid. Võib-olla on ühe mingisuguse projektiga võimalik
teha kassette koolidele? Võiks teha ka vene keele laagreid eesti lastele. Integratsiooni sihtasutus ei peaks olema
ainult mitte-eestlaste, vaid me peaksime lähenema teine-teisele kahelt poolt. Mis puudutab massimeediat, siis siin peaks
olema riigipoolne toetus.

K. Saks: Mul ei jää muud üle, kui nõustuda. Igasuguseid huvitavaid ideid on, kuid kui on vahendeid vähe,
siis tuleb valik teha. Mis puudutab sihtasutuse nime, siis nimi on sümbol, aga sisu on tähtis. Integratsioon on isegi
mitmepoolne protsess. Kassettide tellimine on koolide oma initsiatiiv. Me tahame kole palju asju panna riigile, kuid kool
saab siin osas ka ise palju ära teha.

J. Haponen: Võiks olla ka meediaprojekt?! Ma võiksin teha selle.

K. Saks: Tee projekt.

L. Kõlvart: Kultuuriautonoomiaseadus on nii müütiliseks kuulutatud. Me ise kuulutame välja müüdid ja elame
selle järgi. Ei ole vähemusrahvuste seadust, on kultuuriautonoomiaseadus. Mulle tundub, et kõikides sfäärides meedias
peavad olema ühesugused õigused.

K. Saks: On selge, et kultuuriautonoomiaseadus ei toimi. On ettevalmistatud parandused. Ma pakuksin välja, et
te võtaksite seaduse ette ning vaataksite neid, juba tehtud parandusi, ja teeksite omapoolsed ettepanekud, mismoodi muuta.

J. Haponen: Ma toetan proua Kõlvartit, et kultuuriautonoomia ei vasta tegelikkusele. Kus on Euroopas praegu
olemas kultuuriautonoomia seadus? Sellist seadust ei ole. Meil on organisatsioonid, mida paljudel riikidel ei ole. Meie
asutusel on suur materjal, mida esitleda. Me võiks läbi viia väikese ekspertide seminari, kui oleks teie toetus läbiviimisel.

K. Saks: Idee on hea, kuid ma kahtlen, kas me suudame seda sellel aastal teha. Kahe ürituse organiseerimine
käib meil lihtsalt üle jõu. Ma tean kõiki selle seadusega seotud probleeme. See seadus on meil selline ajalooline nähtus.
Seda 1993. aasta oma me ei ole toimima saanud. Teatud regulatsioon peaks olema ja ka riigil peaks olema partner.
Kui ühte rahvust esindab viis kultuuriseltsi, siis kes teda siiski esindab? See justkui ei ole probleem, aga see saab
alati probleemiks, kui raha hakatakse jagama.

J. Tammaru: Kuidas kavatseb Teie ametkond meie töös osaleda? Kas see komisjon, mis tegutseb Kultuuriministeeriumi
juures, tegutseb ainult raha eraldamisega? Eesti ajakirjanduses on pidevalt vaadatud integratsiooniprobleemi peamiselt
keelelise probleemina. Ühes oma sissejuhatavas vastuses vist härra Ivanovi küsimusele Riigikogus,
andis selliselt mõista oma nägemust ka peaminister. Kas selline on valitsuse üldine seisukoht või teatud stambi kordamine?

K. Saks: Ma luban, et kui mind ei ole, siis on mõni minu nõunikest siin. Ma ei ole näinud Kultuuriministeeriumi
juures tegutseva komisjoni põhikirja. Ma ei oska sellele küsimusele vastata. Loomulikult ei ole integratsioon ainult keele
küsimus, kuid keel kui kommunikatsiooni vahend on väga tähtis. Ma tahan siinjuures rõhutada, et sihtasutus on toetanud ka
neid projekte, mis ei ole seotud ainult keelega.

J. Krimpe: Tegelikult on noortel hoopis teised probleemid. Noored on sellest ise aru saanud,
kui tähtis on osata keelt. Mul on plaanis teha ka üks suur foorum, kus noored saaksid kokku ja räägiksid
oma probleemidest.

3. Ümarlaua edasiste plaanide arutamine

H. Šein: Kuidas jätkata? Ümarlauast võiks saada riigile tugev partner. See on mind viinud mõttele, et
tuleks üritada Ümarlaua legitiimsust suurendada oluliselt, et Eestis tekiks vähemusrahvuste legitiimne esindus.
On olemas variant, et siin laua ümber me jätkame nii nagu oleme seni teinud ja ei hakka arendussuundi välja töötama.
Mulle anti üle ka Tahvusvähemuste Ümarlaua rahalised dokumendid. Selle põhjal me niisuguseid 4000 krooni maksvaid saale
ja kalleid tõlke kasutada ei saa.

J. Tammaru: Peaks jätkama sellist konsultatsioonitööd, mida Hagi Šein juba alustas.

H. Šein: Ma üritan teiega väiksemates ja suuremates gruppides kohtuda ja edasist tegevust arutada.
Kes tahaks ja jaksaks seda tööd teha, võiks panna oma ideed paberile ja saata mulle. Kas te oleksite nõus kusagil
kuu aja pärast kohtuma?

D. Ahmetov: Mul oleks ettepanek Ümarlaud laiali saata ja siis uuesti kokku kutsuda.

H. Šein: Ma ei tahaks sellisel viisil puht isiklikult käituda. Mul on tunne, et see vajab mõistlikku
läbirääkimist. Ma ei näe põhjust praegu selliselt käituda. Küll aga tahaksin ma teie kõigiga ühe kaupa arutada,
milline võiks see tulevikumudel olla.

Kellel on selleks jõudu ja indu ning tahaksid panna paberile oma visiooni Ümarlaua jätkust, teeksid seda lähema kahe nädala
jooksul. Võib saata postiga Presidendi Kantseleisse või emeilida hagi@online.ee mulle.
Pärast me arutaksime neid ettepanekuid. Kui see on tehtud, siis on kaks alternatiivi: kas ma teen nende ettepanekute järel
ettepaneku presidendile nimetada uus koosseis või jätkata selles samas koosseisus ja mõned inimesed asendada.
Või me tuleme siia nende asjade arutamiseks kokku vanas koosseisus.

K. Hallik: Ma arvan, et oleks arukas meid ära kuulata. Kuid see sõltub suuresti sinu nägemusest.

H. Šein: Ma tahaksin teiega veel kord kõik läbi arutada.
Pakuksin välja, et me kuu aja pärast kohtuksime.

S. Ivanov: Ma arvan, et praegu võiks välja töötada mõned mudelid.
Kasvõi saada valitsuse poolt nõusolek, et nad on nõus meiega sellises kontaktis olema.
Miks mitte ka Riigikogu komisjonidega.

J. Haponen: Meil on mitu teemat, mis meil jäid õhku rippuma.
Üks neist on haridus. Võiks jätkata nende teemadega.

H. Šein: Ja, loomulikult. Hariduse küsimust täna juba natuke ka arutati. Kohtume siis 9.juulil.

Juhataja: Hagi Šein, protokollija Karin Piir