| |
 | Intervjuud | | |
Vabariigi President ajalehele Põhjarannik 13. oktoobril 200113.10.2001
Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel kuulab naise sõna
"Arnold! Issand! Sussid jalas! Mine pane kohe kingad jalga ja lips ette!" ütleb presidendiproua Ingrid Rüütel vaikse häälega. "Kergem on täita kui vastu vaielda", ütleb toasussides elutuppa intervjuud andma astunud Arnold Rüütel ja läheb vabandavalt naeratades sõnakuulelikult oma Tartu maja ülakorrusele käsku täitma.
Miks maainimesed teid armastavad, linnainimesed aga põlgavad?
Selles on oma loogika. Valimiskampaania käigus ütlesin välja seisukoha, et Eesti arengut on tarvis tasakaalustada. Eesti pole võimeline arenema edasi vaid üksikutes keskustes. Võtame näiteks põhjamaad. Seal on alasid, kus sadade kilomeetrite ulatuses pole kuigi tihedat asustust. Ometi on seal korralikud teed ning riik on teinud kõik võimaliku, et neis piirkondades areneks nii ettevõtlus kui ka haridussüsteem. Näiteks Soome kannab hoolt, et soomlased tahaksid elada ka Põhja-Soomes.
Samas ei ütleks ma, et linnainimesed mind vihkavad. Tallinna volikokku kandideerides sain ma kõigi aegade kõige suurema arvu hääli. Ometi tunnetavad linnainimesed praegu, et vahendid ja väärtused võivad linnast maale kanduda. Me peame poliitiliste jõududega saavutama kokkuleppe maapiirkondade arendamiseks. See ei tähenda muidugi seda, et linnas ei remondita ühegi koolimaja katust.
Te olete 73-aastane ning isegi teie tuliseimad poolehoidjad kahtlevad, kas teie tervis eelseisvale koormusele vastu peab. Milliseks hindate oma tervislikku seisundit? Kas te teete enda vormishoidmiseks sporti?
Mul on kodu, kus ma kogu aeg tööd teen, ning seetõttu on mul olemas koht, kus end füüsiliselt koormata. Teen teinekord ka hommikuvõimlemist, kuid mitte kuigi innukalt ja suure koormusega.
Meie ühiskond pole harjunud põlvkondadevahelise sidemega. Saksa ja Itaalia presidendi vanus küünib juba kaheksakümneni ning neil on veel terve hulk aastaid ees olla riigi president. Samasuguseid näiteid on maailmas veelgi. Näiteks Jaapanis. Eestis, kus keskmine vanus on kogu aeg langenud, on vanus muidugi oluline kriteerium. Aga ma olen kindel, et tulen toime.
Missugune on esimene heategu, mille te oma rahvale teete?
Minu teada on minu esimeseks töönädalaks planeeritud hulk mitmesuguseid kohtumisi, sealhulgas ka rahvusvahelisi kohtumisi. Esmalt tutvun Kadrioru töötajaskonnaga ning oma esimesel tööpäeval osalen kaitseliidu vanematekogu istungil, mis jätkub piduliku üritusega, kus president Lennart Merile antakse üle kaitseliidu kõrgeim autasu. Samuti kavatsen üle vaadata presidendi institutsiooni töökorralduse. Praegune Eesti on kümne aasta taguse olukorraga võrreldes tundmatuseni muutunud. Võrreldes teiste üleminekuühiskondadega, pole me mitmetes arengufaktorites kõige paremad. Presidendi institutsiooni eesmärk on näha kaugemale ning kontrollida ja suunata jooksvaid küsimusi lahendava valitsuse tegevust.
Lähiajal kavatsen luua ka nõuandva institutsiooni, ümarlaua või komisjoni - ma ei teagi, kuidas seda täpselt nimetada -, mis hakkab andma tõest ja reaalset informatsiooni. Seda on vaja selleks, et tasakaalustada Eesti kui terviku arengut. Paljus saavad selles osa omavalitsused, sest Eestis ei tohi mingil juhul eristada maad ja linna.
Kas Eesti on siis vales suunas arenenud?
Arengus on mitmeid alternatiive. Me võime minna punktist A punkti B ka kaarega paremalt või vasakult. Ja ma arvan, et vahest oleme praegu läinud liiga palju paremalt. Ehk oleks vasakult minnes probleeme vähem olnud. Alternatiivi pole vaid ühes - Eesti rahvuslikes huvides. See ongi minu eesmärk.
Kas vene elanikkonna staatus paraneb?
Ei saa anda muukeelse elanikkonna küsimuses ühest vastust. Ma usun, et ühiskonna arengut vaadates ei tohiks seda küsimust isegi mitte püstitada. Eesti vähemusi ja rahvusgruppe puudutavad seadused on ühed liberaalsemad Euroopas. Paljudes euroriikides on need seadused tunduvalt jäigemad, lähtudes sageli vaid põhirahvuse huvidest. Iseseisvudes 1918. aastal oli Eesti esimene, kes võttis vastu kultuurautonoomia seaduse, ning see seadus oli ka esimesi, mille Eesti Vabariik sai taasiseseisvudes. Erinevalt paljudest kultuurrahvastest suutsime meie taasiseseisvuda veretult. Ning just see näitab eestlaste suhet teistesse rahvustesse.
Elu reguleerivad muidugi üldinimlikud suhted. Paari sajandi eest võttis eesti ühiskond vastu vanausulised ning praegu pole mingeid pingeid. Need, kes on lojaalsed Eesti riigile, saavad Eestis elada kontaktselt. On üksikuid küsimusi keeleseaduse ja kodakondsusprobleemidega, kuid suuri ja tõsiseid põhimõttelisi vajadusi muudatusteks ma ette ei näe.
Missugune on teie suhtumine Euroopa Liitu?
Sellele ei saa üheselt vastata. Maailm muutub kogu aeg ja ka Eesti muutub pidevalt. Üks tendentse on kultuuride ja uskude monoliitsemaks muutumine. Vastuolusid on vähem. Eesti kuulub kahtlemata Euroopa kultuuriruumi ning just seepärast me pürgimegi Euroopa Liitu. Ka ohutunne mängib rolli. Venemaas nähakse endiselt ohtu. Euroliidus nähakse kaitset. Ka NATOsse püüeldakse samal põhjusel.
Ometi on euroliidu suhtes olemas ka ohutunne. Igasugune liit tähendab rahvuslike ja põhiseaduslike huvide üleandmist. Samuti panevad muretsema tööjõu ja kapitali vaba liikumine ning sellega kaasnevad võimalikud ohud Eestile, kes on ammendanud oma rahvusliku ressursi. Seni aetud suund on õige, samas peab rahvas ise otsuse langetama - referendumi korras. Selle põhimõttelise küsimuse lahendamine seisab meil alles ees.
Paari aasta eest ei teadnud te ajaleheküsitlusele vastates, kui palju maksavad Eestis liiter bensiini ja päts leiba. Kas te praegu teate?
See on meie side halva kvaliteedi tagajärg - küsitlus tehti telefoni teel.
Ma olen kogu aeg ise roolis ning tangin autot ise.
Siin on näha, missugune on meie ajakirjandus - igal võimalikul sammul püütakse öelda kaudselt halvasti. Ma arvan, et viimane küsimus kuulub just selliste hulka. Ajakirjanduse eesmärk on anda üldsusele tõest informatsiooni.
On üllatav, kui palju selle ajaleheküsitluse pärast on mulle küsimusi esitatud. Ja praegu küsite veel ka teie!
Ma ikka vaatan, mis see bensiin maksab. Kuigi maksan kaardiga. See on niivõrd labane ja tühine. Ma pole isegi võtnud vaevaks selgitada, kes seda küsis. Kuid täiesti selgelt oli see pahatahtlik.
See tundus usutavana, kuna rahvas ja riigivõim on üksteisest eemaldunud. Miks on rahvas ja võim distantseerunud?
Presidendi institutsioon ongi ellu kutsutud selleks, et näha ette hoopis kaugemale ning püüda lähendada võimu ja rahvast. Selle eesmärgiga püüangi Kadriorgu ümber formeerida. Soovin, et rahvas saaks osaleda kõikide oluliste otsuste vastuvõtmisel. Näiteks kui me otsustame selliseid küsimusi nagu elektrijaamade ja raudtee müümine erakapitalile. Väga palju on spekuleeritud sellega, et Rüütel ei poolda võõrkapitali. Vastupidi. Ma pooldan väga. Aga ainult siis, kui meile tuleb aus, mitte anonüümne kapital. Igasugune kapital taotleb loomulikult kasumit, kuid ta peab olema huvitatud ka Eesti arengust.
Mida arvate elektrijaamade müügist ning eelseisvast elektri hinna tõusust?
Ma leian, et strateegilised majandusharud peavad olema meie kätes ning me peame ise suutma neid protsesse suunata.
Kui me anname oma strateegilise majandusharu anonüümse võõrkapitali kätte, võime sattuda olukorda, kust me enam välja ei saa. Võtame näiteks elektri. Seda tarbib igaüks. Ei ole samas toodet, mille tootmiseks ei ole elektrienergiat tarvis. Kaudsel kujul tuleb see meie majandusse. Kas või mõneprotsendiline elukalliduse tõus annab end tunda, kuid kui see elektri hinna tõus on näiteks kümneprotsendiline, ei tule me enam omadega toime. Siis ei suuda me enam majanduselus konkureerida ning Eestist hakkavad ajud välja rändama. Me lihtsalt ei suuda oma intelligentsile siis vääriliselt tasuda.
Elektrijaamade erastamine on kaugele läinud protsess ning ma pole praegu valmis seda veel detailselt kommenteerima. Suhteliselt hea on, et protestiliikumiste mõjul jäi Eesti riigile 51protsendiline osalus ning ehk suudame negatiivseid protsesse vähendada. Kahjuks ilmselt mitte täielikult.
Kas soovite suurendada presidendi võimu või jääb Eesti Vabariigi president endiselt päevapoliitikast eemal seisvaks esindusfiguuriks?
Ma arvan, et presidendi võimu hulka pole tarvis muuta. President ei pea andma päevakäske ning üksikasju korraldama. See viiks presidendi funktsiooni kõrvale kaugemaleulatuvate protsesside juhtimisest. Mõju võib avaldada suuremates kontaktides rahva ja omavalitsuste ning parlamendiga.
Millisena näete edaspidiseid suhteid Venemaaga?
Mul pole Venemaa presidendilt praegu kutset kohtumisele. Ma usun, et suhted Venemaaga on tarvis kujundada majandusalusel. Praegu on suhted kõrgete tollipiirangute tõttu ebavõrdsed. Eesti on majandusgeograafiliselt heas positsioonis, sidumaks loodusressurssidest rikast Venemaad arenenud tehnoloogiaga Euroopaga. Ma usun, et suhete areng süveneb ning kui me suudame majandussuhted Venemaaga korrastada, on tulemuseks ka usalduse suurenemine.
Mida te presidendina kõige rohkem pelgate?
Turvamehi vist. Ma olen lihtne inimene, uhkust taga ei aja. Ning see, kes minule kallale kippuda tahab, saab oma tahtmise nagunii. Tänapäeva snaiper saab poole kilomeetri kauguselt pihta, kui vaja. Aga ega mul vist turvameeste üle olegi õigust endal otsustada.
Vestlusesse sekkub Ingrid Rüütel: "Eks need turvameetmed võivad jah koormavaks minna. Mina tahan küll elada nii nagu praegu. Mul on oma töö ja ma ei tahaks, et turvamees mul kogu aeg kannul käiks. Aga noh, eks me peame sellega nüüd harjuma."
Missugune on Arnold Rüütli suurim puudus?
Arnold Rüütel vaatab abikaasa poole ja vaikib. Ingrid Rüütel: "No räägi ise. Remont on pooleli! Ja mööbel on nii vana, et piinlik hakkab. Nüüd ei jää sul ilmselt üldse enam aega."
No eks seda ta heidabki mulle ette, et mul ei jää koduste tööde tegemiseks kuigi palju aega. Aga kui ma siin midagi teen, teen seda suure mõnuga.
Intervjueeris Argo Soolep
|
| |
|
vpk.ee
