| |
 | Kõned | | |
Vabariigi President konverentsil 10 aastat Eesti iseseisvust 10 aastat Soome Instituuti Eestis 16. oktoobril 2001 Rahvusraamatukogus16.10.2001
Rouva Eduskunnan puhenmies,
härra Riigikogu esimees,
härra Soome Instituudi direktor,
austatud daamid ja härrad!
Pole teist sellist maad kui Soome ega teist võrdväärset rahvast soomlaste kõrval, kellega Eestil ja eestlastel oleks läbi kogu mitme tuhande aasta pikkuse ajaloo olnud üksnes head, sõbralikud, vastastikku rikastavad suhted. Ehkki oleme omavahel sugulased nii keelelt kui meelelt, meid ühendab geograafiline lähedus ja kultuuriline sarnasus, on selles vendlussuhtes siiski alati olnud ka midagi enamat kui vaid looduse poolt ette antud paratamatus.
Eesti ja Soome on ajaloo tormides seisnud pea alati teineteise lähedal, sagedasti lausa kõrvuti. Oleme ikka olnud teadlikud teineteise tähtsamaist tegemistest ja jaganud omavahel suuremaid rõõme ning muresid. Küll ehk mitte liiga tundeküllaselt ega ülevoolavalt nagu mõni muu rahvas, paraku selline on juba kord meie kui põhjamaiste inimeste talitsetud iseloom.
Soomlased on nii mõnelgi kriitilisel ajaloohetkel tulnud eestlastele appi, eestlased on aga vähemasti mõtteis, kuid sageli ka tegudes väljendanud oma suurt poolehoidu Soome sirgeseljalisele hõimurahvale. Taas kord lähenesid kaks naabrit teineteisele Eesti jaoks saatuslikel hetkedel kümmekond aastat tagasi, kui küllap iga soomlane oma mõtteis soovis Eestile edu iseseisvusvõitluses ning paljud lihtsaist põhjanaabreist andsid ka oma isikliku panuse läbi isiklike ja perekondlike kontaktide eestlaste meelekindluse tõstmiseks.
Eestlaste ja soomlaste koostöö ja vastastikune toetus ning abi on aga veelgi sagedamini olnud pealtnäha vähem dramaatiline, aga seda sisulisem, just selline, milleks on võimelised vaid teineteist hästi tundvad ja usaldavad rahvad, ühe pere liikmed. Haridus- ja teadusalane koostöö, kultuurivahetus, kodanikuühenduste ühistegevus on kahtlemata sellised rahvastevahelised suhtlemisvormid, mis kulgevad omasoodu, rahulikus, mõõdetud tempos, tekitamata suuri pealkirju ajalehtede esikülgedel. Samal ajal on sellisel tegevusel sügav mõju ja ka püsivad, järjekestvad tulemused.
Üksikisikute tasandil on eesti ja soome vaimuinimesed suhelnud sajandeid, Soome ja Eesti iseseisvumisega lisandus aga riikidevahelistele heanaaberlikele suhetele paljude organisatsioonide elav ja tulemuslik koostöö. Paraku kõik see katkes Nõukogude okupatsiooni algusega ning hakkas vaevaliselt ja võõrvõimu valvsa kontrolli all taastuma alles 1950ndatel aastatel. Ajalooline tähendus otsesuhete elavdamisel oli Soome Vabariigi presidendi Urho Kaleva Kekkoneni visiidil Eestisse, millele peagi järgnes laevaühenduse avamine Tallinna ja Helsingi vahel.
Ehkki eestlaste jaoks jäi Soome suunduv laev veel kauaks omamoodi Valgeks, unistuste laevaks, avas ta ometi tee paljudele soomlastele tutvumaks oma lähima hõimurahva elu-olu ja kultuuriga, ehk isegi meenutas neile sellise rahva olemasolu. Kuigi see laevaühendus ei olnud algul kahepoolne, lõi see ometi küllaltki kahesuunalise liiklusega kultuurisilla Soome ja Eesti vahele, aitas kaasa Soome-Eesti sõprusühingu tegevusele ning tipnes Tuglase Seltsi loomisega 1980ndate algul Helsingis.
Eesti rahvuslik taasärkamine kümnendivahetusel lõi uusi võimalusi kahe sugulasrahva kultuurivahetuse elavdamiseks ja neid võimalusi kiirustati kohe ka kasutama. 1990. aastal alustas tööd Soome kultuuripunkt Eestis, seejärel ka Eesti kultuuripunkt Helsingis. Järgmisel aastal, vahetult Eesti taasiseseisvumise väljakuulutamise järel aga tõsteti kultuurivahetus kvalitatiivselt uuele tasandile, kui tööd alustas esimene Soome Instituut Eestis, seda küll veel suuresti Tuglase Seltsi kohaliku esindusena, koostöös Eesti Kultuuriministeeriumiga ning Eesti kodanikest personaliga. 1993 korraldati tegevus ümber juba normaalsete suveräänsete riikide kultuurivahetuse mudeli alusel ja instituut sai oma toeks sihtasutuse. Soomes tegutseb nüüd ka Eesti Instituudi esindus. Siinkohal tahaksin südamest tänada kõiki neid kümneid Soome ja Eesti inimesi, kes toona, keerulisel ja vaesel ajal pühendasid ennast nii üllale tegevusele kui kultuurivahetuse toimiva süsteemi rajamisele!
Maailm on tänaseks Eesti jaoks märksa enam avanenud ning Soome sild pole enam ammugi too kunagine ainus side vaba maailma kultuuriga, paljukõneldud aken Euroopasse ja maailma. Kui tollal oli see sild omalaadne "elutee" ühele väikesele rahvale ja nurkasurutud kultuurile, siis täna on see üha rohkem kahesuunaline ühendustee naaberrahvaste ja kultuuride vahel, võimaldades märgatavalt süvendada omavahelist suhtlust ja teineteise tundmist, rikastada teineteist vaba kultuurivahetuse viljastavas õhkkonnas. Maailma ahvatlused on küll lisandunud, kuid tunnistagem endale, meie parimad sõbrad on endiselt siinsamas, lähedal. Kellelt muult kui sõpradelt õppida, kelle muu kui sõpradega koos tegelda kunstiloomingu, vaimse enesetäiendamise ja emotsionaalse rikastumisega.
Selleks soovin tänastele Soome Instituudi töötajaile ja toetajaile, kõigile fennofiilidele ja estofiilidele jätkuvalt reibast meelt, siirast suhtlemisvalmidust ja rõõmu teineteise kultuurist üha uute avastuste tegemisel!
Tänan tähelepanu eest!
|
| |
|
vpk.ee
